Teie ostukorv on tühi.
Kõrvits "Goliaš"
Öko seemned
Kõrvits ''Goliaš''.
Keskvalmiv: seemnete külvamist koristuseni umbes 140 päeva. Viljaliha töötlemiseks. Võib nii taimed ette kasvatada kui otse kasvukohale külvata.
Külvisügavus 4-8 cm. Idanemistemperatuur mitte alla +15 kraadi. Reageerib hästi väetamisele ja kastmisele.
Keskvalmiv: seemnete külvamist koristuseni umbes 140 päeva. Viljaliha töötlemiseks. Võib nii taimed ette kasvatada kui otse kasvukohale külvata.
Külvisügavus 4-8 cm. Idanemistemperatuur mitte alla +15 kraadi. Reageerib hästi väetamisele ja kastmisele.
* Kuidas kõrvitsat kevadeni säilitada.
Lühiajaliseks säilitamiseks (1-2 kuud) sobivad valminud kõrvitsad kõikidest sortidest. Eriti hea säilivusega on suureviljalised sordid, milledel on paks ja tugev koor ning viljalihas on palju kuivainet. Toatingimustes järelvalmib kõrvits 2 kuud ja annab idanemisvõimelist seemet. Talisortide küpsed viljad säilivad kõige jahedamas kohas 5-6 kuud.
Selleks pannakse nad pimedasse hoiuruumi või siis voodi alla, kaitstes neid päikesekiirte eest.
Tähelepanu! Kui märkasite, et viljavarre kinnituskoht hakkab mädanema minema, siis tuleb see koht kuni terve koeni välja lõigata, seejärel aga küünlaleegiga üle töödelda.
Eng.: Pumpkin. Suom.: Jättikurpitsa. Sven.: Jättepumpa. Bot.: Cucurbita maxima L.
* Raviks kasutatakse kõrvitsa viljaliha ja seemneid.
Rahvameditsiin kasutab kõrvitsa viljaliha keedetuna haigetele, kes põevad tuberkuloosi, kollatõve, aneemiat, hüpotooniat, podagrat, neuroose, koletsüstiiti, kõhukinnisust, aga ka diureetikumina, neeru- ja maksahaiguste tursete puhul. Toore viljaliha putru pannakse nahale haavade, põletuste, dermatiidi korral, vistrike, tedretähnide ja laikude eemaldamiseks näonahalt.
Kõrvitsa seemneid kasutatakse ussnugiliste vastase vahendina.
Kõrvits on kasulik ateroskleroosi korral. Kõrvitsa viljaliha keedetuna ja eriti värske toores mahl parandab soolestiku motoorikat, mõjub hästi kroonilise koliidi, millega kaasneb kõhukinnisus.
Värsket kõrvitsamahla määratakse 2-3 klaasitäit päevas.
Perioodiline kõrvitsamahla tarbimine on eriti kasulik dieettoit tursete korral, mis seotud maksa-, neeru- ja südame-veresoonkonna haigustega, kuna soodustab diureesi ja soolade väljaviimist organismist.
Kõrvitsaseemneid kasutatakse nugiliste korral.
! Ebameeldivad kõrvitsa omadused: kõhupuhitus, maovalud, koolikud. Kõrvitsat ei soovitata haigetele, kel on hüpoatsiidne gastriit või mao- ja kaksteistsõrmiku haavandid.
KÕRVITSAGA RÕNGASSAIAD (traditsiooniline vene köögi roog).
Vaja läheb: 600 g nisujahu, 200g kõrvitsat, 20 g pärmi, 1 muna, 2 spl. suhkrut, 1 kl vett, 100 g võid, 50 g peenestatud mandleid, veidi soola, munakollast.
Valmistamine: soojas vees lahustada pärm, lisada jahu, suhkur, muna, sool, õli ning segada taignaks. Katke taigen kinni ja jätke 3 tunniks kerkima. Vahepeal riivige jämeda riiviga kõrvits, lisage see taignale. Laske uuesti kerkida. Vormige taignast kuklid, vajutage lapikuks ja siis näpuga auk sisse ning venitage veidi, et tekiks rõngas. Lasta kerkida, siis määrige pealt munakollasega ja raputage peale mandlilaaste. Küpsetage praeahjus 20 min. 200°C juures.
